• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,38
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,38
  • 17.12.15, 19:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kulla hind sukeldus

Kulla hind ja väärismetalli kaevandajate aktsiad on pärast Föderaalreservi otsust intressimäärasid tõsta järsult langema hakanud, vahendab CNBC.
Kullakang
  • Kullakang Foto: EPA
Keskpank tõstis eile baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Pärast seda hakkas dollar järsult kallinema, mis survestab omakorda kollase metalli hinda. Samuti andis Föderaalreserv mõista, et intresside tõstmisega jätkatakse ka 2016. aastal.
Kulla hind on täna langenud 2,5 protsenti ja unts maksab 1051 dollarit. Arvatakse, et väärismetalli hind võib peagi langeda alla 1000 dollari taseme. Alates 2011. aasta sügisel saavutatud tipust on kulla hind langenud üle 45 protsendi.
Viimati maksis kullaunts alla 1000 dollari 2009. aasta 29. septembril. Ka kullakaevandajate aktsiad on võtnud vastu suure löögi – neid firmasid kajastav börsil kaubeldav fond Market Vectors Gold Miners ETF (GDX) on täna odavnenud 5,93 protsenti.
Hõbeda hind langes 3,57 protsenti ja unts maksab 13,71 dollarit.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele